Terviseuuringud

 

Püüeldes parema kvaliteedi poole aretuses on oluline, et aretusse pääseksid ainult terved, uuritud koerad. Kasvataja peab tundma tõus esinevaid pärilikke haigusi, nende pärandumismehhanisme ja uurimisvõimalusi. Koerte uurimine välistab pärilikke haigusi kandvate isendite pääsemise aretusse, misläbi saame tagada selle, et meie koerte sugupuud oleksid võimalikult terved. Terviseprobleeme eitades ja neile mitte tähelepanu pöörates võime aretusse tuua pöördumatut kahju, kuna tähelepanuta jäetud terviseprobleemidel on kalduvus hilisemates sugupõlvedes taas esile kerkida. Selleks ajaks võib aga isendil olla suurearvuline järglaskond, kes on haiguste kandjad. Mõnedel juhtudel võib see likvideerida praktiliselt kogu populatsiooni. Seepärast ei peaks kasvataja kasutama aretuses koeri, kes omavad küll palju tiitleid, kuid on uurimata, sest üldtuntud tõde on, et tiitlid ei pärandu, haigused aga küll. Loomulikult ei peaks aretusest välistama pisivigasid kandvaid koeri, sest nii muutub populatsiooni geenipõhi liiga kitsaks, kuna täiesti terve, täiusliku sugupuuga koeri ei ole olemas. Oluline on tunda koera sugupuus esinevaid terviseprobleeme, viies nii riske minimaalseks ja paaritades omavahel koeri kelle sugupuudes ei esine sarnaseid probleeme ja vigu. Alati tuleb aga arvestada sellega, et võttes endale mingeid riske terviseküsimustes tuleb sellele ka tulevikus palju tähelepanu pöörata!

Eestis pole cavalieridele kehtestatud praegu ühtegi kohustuslikku uuringut, sellest tulenevalt on uurimata ka meie koerad ja mingisugusest statistikast praegu rääkida ei saa. Tõuühing on võtnud enda prioriteediks kasvatajate teadlikkuse suunamise uuringute vajalikkuse osas. Samuti soovime muuta aretuses kasutatavatele koertele kohustuslikuks südameuuringu.

Cavalieride puhul oleks oluline uurida silmi, põlvi ja kindlasti südant kuna kõige ohustatum on see tõug südamehaiguste osas. Cavalieridel esineb mitraalklapi haigust (MVD), mis on kõige sagedam südamekahina ja südame puudulikkuse põhjustaja väikekoerte hulgas. Cavalieride puhul tuleb seda ette suhteliselt noores eas, haigus on kiirelt progresseeruv, põhjustades enneaegse surma. Südameuuring on cavalieridele kohustuslik paljudes maades (Soome, Rootsi, Saksamaa jt.). Soome statistika tulemused aastaist 1995-2000 näitavad, et 11% cavalieridel olid kahinad südames. Seepärast oleks väga oluline uuringu sisseviimine ka Eestis. Südameuuringut viiakse läbi stetoskoobiga kuulates, mis tuvastab kahinad, vajadusel tehakse täiendavad uuringud (rindkere röntgen, EKG, ultraheli). Uuringut peaks läbi viima kord aastas.

Cavalieridel esineb tõusiseselt ka libisevat põlveketra, mida diagnoositakse põlveuuringuga ja hinnatakse Putnami süsteemi järgi neljas astmes (0-4), kusjuures 0 on terve ja 4 aste on kõige raskem. Aretuses võib kasutada ka 1-tulemusega koera kui teine on 0. Uuring on ühekordne, toimub põlve katsumise teel. Eestis on kümmekond arsti läbinud vastava koolituse ja võivad välja anda EKL poolt tunnustatud põlveuuringute sertifikaati.
Soome statistika tulemused aastaist 1995-2000 näitavad, et uuritud 479 koerast oli 27-l ehk 6% põlvedega probleeme. Kõige raskemat 4 astet ei esinenud, umbes pooled (15 koera) olid nn. piirjuhused 1/1 ja 0/1.

Nagu kõigil tõugudel esineb ka cavalieride hulgas pärilikke silmahaigusi, kuid õnneks suhteliselt harva. Cavaliere uuritakse PRA; RD JA HC suhtes.
Soome statistika andmed aastaist 1995-2000 on järgmised: uuriti 621 cavalieri silmi, HC (katarakt) leiti 3 koeral st 0,4 % uuritud koertest, RD avastati 12-l ehk 1,9 % koertest ja ühtegi PRA juhust ei esinenud. Silmauuringut viib Eestis läbi üks arst, dr.Ülle Kell. Silmi uuritakse iga aasta-kahe tagant. Silmauuringut on soovitatav esmakordselt teha 1-2 aasta vanusele koerale.

Puusa- ja küünarliigese probleeme esineb cavalieridel väga harva. Küünarliigeste puhul on 1-küünarliigestega koer täiesti aretuskõlblik, samuti tuleks koera terviseprobleeme käsitledes arvestada alati tervikut, koera vanemate, õdede, vendade ja varasemate järglaste tulemusi. Kindlasti on otstarbekam kasutada aretuses näiteks 1/1 küünarliigestega koera, kelle teised pesakonnakaaslased on terved kui koera, kes on pesakonnakaaslastest ainsana terve. Samad põhimõtted kehtivad ka puusade (aretuses kasutatakse A; B ja C puusadega koeri) ja põlvede puhul. Kindlasti peaks aga aretusest välistama opereeritud koerad. Düsplasia uuring on ühekordne, teostatakse seda kõigis suuremates kliinikutes narkoosi all, hindamist viivad läbi EKL usaldusarstid. Düsplaasia uuringut viiakse läbi mitte nooremal kui aastasel koeral.

Väga raske haigus on epilepsia, mida põdevaid koeri ei tohiks kindlasti aretuses kasutada, samuti peaks aretusest välistama epilepsiat põdeva koera lähisugulased Sama kehtib ka suhkruhaiguse, raskekujulise allergia ja nahahaiguste kohta.
Uuringute juures on kindlasti oluline järjepidevus. Pärilikud haigused avalduvad tihtipeale alles koera keskeas. Oluline on tunda koera esivanemate tervislikku tausta, mis aitab samuti vältida vigade kordumist. Eestis on veel pikk tee käia tervise, kui tähtsa prioriteedi teadvustamise poole, tihti on olulisemaks peetud veatut välimikku, unustades terviseprobleemid.

Uurigem oma koeri, nii saame me tagada sellele väikesele kuid suure südamega koerale ning tema järglastele täisväärtusliku ja pika eluea - cavalier väärib seda

...tagasi