Süda

 

Krooniline südameklapihaigestumus ehk endokardoos...  

..ka müksomatoosne mitraalklapi haigus, krooniline degeneratiivne klapi haigus tähendavad kõik ühte ja sama haigusseisundit koera südames - vasaku koja ja vatsakese vahel oleva mitraalklapi sõlmelist paksenemist, mille tagajärjel tekib klapi puudulikkus ja vere tagasivool vatsakesest kotta.

Enamasti haigestuvad väikesed ja keskmist kasvu koerad (cavalier king charles spanjel, taks, puudel, kääbussnautser, kokkerspanjel, bolonka, iiri setter). Ka suureneb haigestumus seoses vanusega. Ainus tõug, kellel on diagnoositud mitraalklapi haigust isegi alla aastastel koertel, on cavalier king charles spanjel. Uurimiste tulemusel on avastatud, et just cavalierid haigestuvad nooremana ja kui teistel tõugudel on keskmiseks haiguse avaldumise vanuseks 10 aastat, siis cavalieridel 7-8 aastat. Samuti esineb haigust rohkem isastel loomadel. Kindlaks on tehtud ka haiguse pärilik eelsoodumus, see tähendab, et kui vanematel tekkis südamehaigus noorena, siis ka järglastel tekib see noores eas ja vastupidi.

 Normaalne süda - "Hill's Atlas of Veterinary Clinical Anatomy" 

 Mida see haigus siis endast kujutab? Nagu juba eelpool öeldud, kahjustuvad südames koja ja vatsakese vahel olevad klapid, tavaliselt enne mitraalklapp (vasakul südamepoolel) jahiljem trikuspidaalklapp (paremal südamepoolel). Põhjust, miks see juhtub ei teata. Arvatakse, et tegu võib olla üldise kollageeni arenguhälbega, kuna neil tõugudel on ka teisi kollageeni poolt mõjutatavaid haigusi (trahhea kollaps, lülidevahelise diski haigus). Samuti on arvatud, et halb suu hügieen (hambakivi ja igeme põletik) mõjutab haiguse tekkimist. Kuid viimaste uurimistulemuste järgi on leitud, et tegemist on siiski päriliku haigusega, mida annavad edasi mitmed geenid.

Peale klapi paksenemist venivad välja ka kõõluskeelikud, mille abil südame näsalihased hoiavad klappe kotta liikumast ja osa kõõluskeelikutest katkevad. Paksenenud ja liiga palju liikuv mitraalklapp hakkab verd tagasi kotta laskma. See vere tagasivool tekitab südames kahina, mida on võimalik stetoskoobiga kuulata. Kahina tugevus oleneb klapi sulgumise defektist ja tagasi voolava vere hulgast. Tagasi voolava vere tõttu hakkab vasak koda laienema ning hiljem laieneb ka vasak vatsake. Rõhu muutuse tõttu vasakus kojas on verel raskem kopsust ära voolata ja  tekib kopsuturse. Kui sama muutus tekib paremas südame pooles, siis on raskendatud vere tagasivool kehast ja tekib kõhuvesitõbi ehk astsiit. Südame pideva ülekoormuse tõttu, piisavalt ei pumbata hapnikurikast verd kehasse, tekib rida muutusi ka neerudes. Lõpptulemuseks on südamepuudulikkuse tekkimine. CVD - "Hill's Atlas of Veterinary Clinical Anatomy"

 Haiguse kindlakstegemiseks piisab sageli südame kuulamisest. Kuulatlemisel jaotatakse kahinad 6 raskusastmesse, kus 1 on kõige nõrgem ja 6 kõige tugevam. Seda viimast on isegi palja kõrvaga kuulda. Kui tegemist on köhaga, siis aitab röntgenpilt kopsust määrata kopsuturse olemasolu, samuti elektrokardiograafiaga ehk südamefilmiga määratakse tekkida võivaid südame rütmihäireid. Täpse diagnoosi panekuks kasutatakse ultraheli uuringut ehk ehhokardiograafiat, millega määratakse klapi defekti ulatust ja tagasivoolava vere hulka.

         Krooniline südameklapihaigestumus on tasapisi edasiarenev haigus, muutudes järjest halvemaks. Kui algul oli südames kerge kahin, siis mõne aasta pärast võib ta muutuda tugevamaks ja tekivad esimesed välised haiguse tunnused. Halvenemise kiirus on igal loomal ja ka tõul erinev.

Raviga suudetakse pikendada looma elu ja ka kergendada tema järelejäänud elupäevi. Selliseks nagu süda enne oli ei saa ta enam kunagi.

Miks see haigus nii oluline on? Haiguse sagedane esinemine on viinud koerte keskmise eluea madalale, see tähendab seda, et järjest nooremad loomad surevad selle haiguse tagajärjel.

Koerte aretuse käigus on inimene põhirõhu pannud looma välimikule ja seetõttu on jäänud tahaplaanile tema tervis. Tänapäeva arenenud riikides kasutatakse juba aastaid koertel terviseuuringuid, et aretusest välja jätta haiged loomad, kes pärandavad haigusi oma järglastele. Südameuuringud on saanud kohustuslikuks nii mitmetelegi tõugudele, sealhulgas ka cavalieridele. Inglismaal ja Rootsis on see käigus juba 1997.a. Loomi uuritakse enne paaritust alates teisest eluaastast ja näiteks Rootsis lubatakse koer aretusse siis kui ta  süda on kahinata ja kui ka tema vanemate süda on kahinata viie ja rohkem aasta vanusena. Ameerikas kontrollitakse südant kord aastas ja alates 18 elukuust. Ka on paljudes teistes maades südameuuring aretuskoertel kohustuslik.

Siiani teevad üle kogu maailma loomaarstid koostööd koerakasvatajatega, et vähendada pärilike haiguste esinemist ja ikka selleks, et neljajalgne truu sõber oleks meie seltsis kauem.

Loomaarst Merit Villemson - DVM, doktorant väikeloomade südamehaiguste alal

...tagasi