Nägemine on üks peamisi välismaailmaga suhtlemise ja informatsiooni saamise teid kõikidel elusolenditel. Seetõttu on terved silmad suur väärtus.
Pärilikud silmahaigused moodustavad paljudel koeratõugudel suure osa geneetilistest haigustest, sellest lähtuvalt on nende tundmine, ennetamine ja mingil määral ka ravi väga olulisel kohal veterinaarpraksises. Paljudes maades on saanud tavaks, et aretuskoerad läbivad silmakontrolli. See puudutab peamiselt neid tõugusid, keda pärilikud silmahaigused ohustavad. Nägemise kadumine ja valu silmades on tõsiseks põhjuseks uuringute teostamiseks. Rutiinsel oftalmoskoopilisel uuringul baseeruv kontrollprogramm võimaldab saada palju õigeaegset informatsiooni.

Cavalier king charles spanielite silmi uuritakse järgmiste silmahaiguste suhtes.
 
HC - (hereditary cataracta e. pärilik kae), mis ilmneb tavaliselt 2 - 4 aasta vanuses ja mida näeb vaid loomaarst oftalmoskoopilisel läbivaatusel. HC põhjustab vaid harva pimedaksjäämist.
Katarakt ehk kae on silmahaigus, mille puhul tekib läätse hägunemine või läbipaistvuse kadumine suuremal või vähemal määral. Juhul, kui katarakt haarab mõlema silma terve läätse, on loom pime. Osalise kae puhul võib nägemine mingis osas olla säilinud. Kae ei pruugi alati olla pärilik, ta võib olla tekkinud ka näiteks trauma, silmapõletiku või ainevahetushaiguse tagajärjel. Pärilikul kataraktil on aga teatud omadused, mille alusel ta diagnoositakse just nimelt pärilikuks: ta on alati bilateraalne st. mõlemas silmas. Sõltuvalt koera tõust on kataraktil läätses kindel asukoht, ta on progresseeruv. Kaed ei tohiks segi ajada vanadel koertel tekkiva vanaduskaega.
 
RD - (retinal dysplasy) e. võrkkesta düsplaasia - on haigus, mida iseloomustab kergemal kujul voltide või rosettide moodustumine võrkkestas, raskemal juhul võrkkesta degeneratsioon või silmapõhjast irdumine. Kergematel juhtudel ei ole nägemine oluliselt häiritud, raskematel juhtudel võib kogu võrkkest irduda, mille tagajärjel jääb loom pimedaks. Tõud, kel seda kõige rohkem esineb on ameerika kokkerspanjel, inglise springerspanjel ja retriiverid.
 
PRA - progresseeruv võrkkesta atroofia (progressive retinal atrophy) - võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõpeb alati pimedaks jäämisega. PRA haarab võrkkesta kepp- ja käbirakke. Erinevat tõugu koertel algav haigus erinevas vanuses, näiteks väikesel puudlil 3-5 aastaselt, samas iiri setteril juba 3-5 kuuselt. Kõigepealt tekivad probleemid nägemisega hämaras valguses, hiljem ka päevavalguses. Taandarenevad võrkkest ja teda toitvad veresooned. Tüsistusena võib tekkida katarakt. PRA-d on oftalmoskoopiliselt võimalik diagnoosida suhteliselt hilises staadiumis ja vanuses. Selleks ajaks võib koeral olla juba mitmeid sama diagnoosiga järglasi. Seetõttu oleks oluline PRA diagnoosiga koerte, nende järglaste ja lähisugulaste väljalülitamine aretusest

 

Distihiaas - esineb harva, kuid kuna tegemist on päriliku haigusega siis ei ole kahte distihiaas- diagnoosiga koera soovitatav omavahel paaritada. Distihiaas on seisund, mille korral kasvab ülemiste või alumiste silmalau silma näärmetest täiendavaid ripsmeid (niude). Karvanääps areneb sügavalt näärmetes, mitte silmalau naha pinnal. Ripsme kasvades järgib see näärme kanalit ja väljub näärmeava juurest mööda silmalau marginaali siledat pinda. Paljudel juhtudel hõõruvad need ripsmed, mida nimetatakse distihiaasiks (disichias), sarvkestale, põhjustades ärritust, põletikku ja pisaraid ning aeg-ajalt sarvkesta marrastusi.

 

 

...tagasi