Preili Mamsell

 

Mina olen kass, Tallinna tänavalt. Mulle pandi nimeks Mamsell. Alguses viidi mind Tallinna varjupaika aga Liivi võttis mind enda juurde "hoiukodusse" kuniks leiab mulle õige kodu. Siia perre jõudsin tänu perenaisele, ta soovis ühte kiisut juurde, kes oleks Kärbsele mängukaaslaseks ja samas armsaks süles-kaisukassiks. Tema soov oli jällegi kindlasti ühele õnnetule kiisule pakkuda armastavat kodu. Ta lappas varjupaikade kodulehti, uuris ühe ja teise kiisu kohta kuni avastas minu ELS kodulehelt. Ta võttis ühendust Liiviga ja uuris ka minu kohta ning sai sealt vastuse, mida ootas, et mina armastan süles olemist ning soovin väga hellitusi - paisid ning leppin teiste kassidega. Nii ma siia perre saingi. Koju jõudsin 10.02.2011. Minu vanust täpselt ei teata aga arvatakse, et olen kuskil 1- 1,2aastane, kaalun hetkel 1.9kg, olen kasvult pisike ja kõhnake. Perenaine arvab, et ma kindlasti kasvan ja lähen priskemaks kuna nüüd saan korrapäraselt süüa. Olen sarnane Briti lühikarvalise tõu kassile (suure ümara peaga, teineteisest üsna kaugelasetsevate kõrvadega).

Pilt minust, mida perenaine esmalt nägi.

ma kohe oskan olla armsake :)


Mind ootas ees pere, kus elab veel üks kass Käpe ja koer Retty. Pererahvas hüüab mind Mamsu ja Mimmu nimega kuna Mamsell on liiga pikk. Mamsu tulebki Mamsellist aga Mimmu sain sellepärast kuna olen nagu üks geelküüntega pirtsakas plika. Kui sirutasin oma käpakesi siis tulid välja väääga pikad küüned. Ma siiani susisen ja vahel löön ka käpaka Käpe poissi kuna ta on liiga pealetükkiv ja siit tuligi pirtsakas pliks. Muidugi ma lepin tasapisi Käpega aga tahan talle näida, et alati ei saa kohe seda,  mida tahad. Käpe oli alguses minu peale tige ja urises- susise aga nüüd susisen ja urisen mina. Käpe siis proovib vaikselt mulle läheneda.

esimene kord, kui Käpe minu kõrvale magama tuli...

juba teine kord...

siin ma katsun Käpet salaja, kuna ta pidi nii siidine poiss olema;)

Kui ma koju jõudsin siis perenaine soovis kohe mind pesta kuna minu karv oli määrdunud ning lõhnasin ebameeldivalt. Kuid ta siiski loobus kohe pesemisest kuna lasi natuke ikka kohaneda ja pesi mind alles paar päeva hiljem. Minu karv läks nii pehmeks ja läikivaks. Mul oli kohe nii hea olla. Muideks, ma olen ka üks suur nurrumootoriga kiisuke. See pererahvale nii meeldib, sest kui mina nurrun siis terve tuba kajab. Nurrumine pidi rahustav olema.

Nüüd olen elanud juba üle nädala kodus ja hakkan aina rohkem harjuma ning lähen aina julgemaks. Mängin juba natuke ja mullegi meeldivad igasugused hiirekesed ja pallikesed jne jne. Mängimine mulle meeldib aga mitte veel Käpega koos.

ja päikese käes pleesitamine meeldib mulle ka:)

tige Mamsu...

 

ega midagi, üks lõunauinak tuleb kohe...

Mina püüan siin perega ja koduga kenasti ära harjuda ning annan edaspidi ka endast märku.


Olen nüüd juba kuu aega selles peres elanud ja tasapisi harjun uue eluga. Käpega me veel parimad sõbrad ei ole, kuigi vahel luban Käpel end musitada, teineteise kaisus võime ka magada ja ühest kausist süüa. Poeme Käpega igal õhtul perenaise ja peremehe voodisse magama, sest me armastan nende lähedal olla.

Mina leidisn endale peidu koha:) Küll seal on ilus roheline, nagu dzungel. Perenaine riidles, et lõhun tema lille ära aga ma ju mahun nii kenasti sinna lillepostamendi esimesele astmele, olen teise lille eest:). Ta ütles, et Käpe ei ole kordagi sinna läinud ja nüüd sina leidsid selle koha. Olen ju nii kerge ja pisike, et ei lõhu seal midagi, kui just Retty ei tule mind kiusama. See koht on täpselt Retty pea kõrgusel ja tal hea sealt mind naksata. Siis võib juhtuda küll, et ajame lille maha:(.

Olen siin peres elanud nüüd juba 5kuud. Siin on tore ja minu eest hoolitsetakse hästi ning armastatakse väga. Mõned uuemad pildid minust siia. Muideks, ma olen kaalust kenasti juurde võtnud, et perenaine tundis lausa kaelal väikest voldikest:)) ja karv on mul ilus süsimust.

Siin ma palun süüa, pildil pole küll hästi näha aga ma hõõrun oma lõuga vastu kaussi ja muudkui ise nurrun.

Nendel piltidel ↕ on minu esimene hiireke, mille pererahvale viisin. Püütsin ta kuurist.

Poosetav mina, kuumus, kuumus, no mis sa ikka teed:))

Nüüd ma olen siiski pererahvale rohkem Mamsu aga kui pahandust teen siis öeldakse: "Mimmu, mis sa tegid",  ei tea, kes see veel on;). Pererahvale meeldib, et olen hästi kiire reageerimisega kass ja nad on kindlad, et olen ka väga hea hiire püüdja.

Pererahvas tegi oktoobri alguses minust uusi pilte. Õunte korjamine ja mina kohe leidsin hea varjulise koha.

Keelt ei ole ilus näidata aga kellel on pikim ja ilus keel:)

Ja siin siis jälle jahilt tulnud ja poosetamine oma saagiga.

Hea söögiga hakkab karv läikima ka ilma, et peaks midagi ekstra tegema:).

10.02.2012 täpselt aasta tagasi toodi mind siia peresse. Selle ajaga olen palju muutunud.

2012 mai / kevad, kevad ilus aeg...

naised nalja ei tee...

Mul läheb hästi ja ma naudin oma elu!

Elisabet tehtud pilt :).

Kuna ma olen elanud tänaval ja olen pidanud olema koguaeg üksi siis ma ei oska teiste loomadega mängida ega ka koos elada. Perenaine pani tähele, et mul oli juba alguses igemete põletik selle peale ütles arst, et kass on elanud pidevas pinges ning sellest võib tulla neile igemete põletik. Perenaine ravis mind, niikaua oli kõik ilus ja hea kuni ravi lõpetati siis oli jälle kõik tagasi, haigus oli juba krooniline. Tuli leppida sellega, et haigust saab ainult leevendada pisut.  Möödus aeg nii umbes peaaegu 2aastat ja tuli veel üks mure, mul tekkis põiepõletik, mis ei allunud enam hästi ravile. Sellest järeldas arst, et mul peab olema pidev stress. Perenaine arutas arstiga ja nad arvasid, et ma ei soovi koos teiste loomadega elada vaid tahan üksi olla. Perenaine märkas algusest peale, et Käpe soovis koguaeg minuga mängida aga mina keeldusin. Käpe pidevalt otsis minuga seltsi, kuid ei saavutanud kunagi seda sest mina ei soovi. Kuid perenaine ei osanud arvata, et ma olen sellepärast pidevalt pinges ja, et see võib tekitada haigust. Siis perenaine mõistis, miks ma koguaeg tema sabas olin, üks puha, kus ta asus, kas õues või toas, koguaeg olin temaga. Muidugi, sest ainult temaga koos olles ei tülitanud mind Käpe ega ka Retty ja kui nad tulid tülitama siis perenaine kohe keelas ja ei lubanud mind segada. Vahel olin tundide kaupa koos perenaisega peenramaal rohimas, et saaks ainult rahu. Kuigi siis ma ise läksin perenaist segama sest tahtsin mängida ja eks ikka sai mängitud ka sest perenaisele meeldis, kuidas ma mängisin ja nurrusin talle. Kuid sellel hetkel arvas perenaine, et soovin tema lähedust. No eks ma seda ka soovisin, kuid siiski oli koos temaga turvalisem olla. Hea, et perenaine lõpuks mõistis, mis toimub. Kuid nüüd tuli kiirelt hakata mulle uut kodu otsima, kus ei ole teisi loomi, et saaksin täiesti üksi olla. Esialgu viidi mind perepoja juurde, et näha kuidas edeneb ravi ja kuidas ma käitun. Nädalaga olin ma palju rõõmsam, mängisin, jooksin ja ma paranesin kiirelt. Nüüd oligi tõde käes, leida kodu, kus ei ole teisi loomi. Ühel päeval läks perenaine jälle tööle ja siis tuli talle meelde, et on üks tore ja südamlik tuttav, kes elab 3-toalises korteris päris üksi. Kui nad jälle koos lõunat sööma läksid siis perenaine küsis: "Eva, kas sa armastad kasse?" Eva vastus oli jaatav siis perenaine rääkis minu kurva loo ja ütles: "ma ei loovutaks seda kiisut kellegile, ma armastan teda väga, ta on väga hea iseloomuga ja ilus, kuid tema tervis on olulisem ja kui ma teda armastan siis hoolin tema tervisest ja mul tuleb leida talle uus armastav kodu, kus on ainult tema". Eva kuulas jutu ära ning lubas mõelda. Nad läksid jälle tööle tagasi ja poole tunni pärast tuli Eva perenaise juurde ja ütles rõõmsalt: "ma võtan Mamsu enda juurde". Perenaisel oli väga hea meel. Lepiti kokku, et proovitakse, kas Mamsule meeldib ja kas Evale ka kiisuke sobib. Siis viidigi mind Eva juurde. Alguses ma olin natuke arg nagu ikka uues kohas aga õhtu oli pikk ja selle ajaga tuli uus kodu üle vaadata. Esmalt muidugi jooksin kohe laua alla ja siis diivani alla aga lõpuks kogusin julgust ning hakkasin uut kodu uurima. Sain aru, et siin ei ole peale minu ja Eva kedagi. Mulle meeldib see kodu. Kuu aega hiljem ütles Eva perenaisele; "Mamsu jääb minule, ta on nüüdsest minu kiisu". Muidugi, oli perenaine õnnelik ja ka mina olin õnnelik sest nüüd ma saan rahulikult mängida, joosta toas ringi ja keegi mind ei sega. Ma küll õue ei saa, mis mulle väga meeldis aga selle eest on kogu korter minu päralt ja Eva on ka ainult minu jaoks. Minu päevad ja ööd mööduvad mängides, kaisus magades, aknast välja vaadates ja parimaid maiuseid söödes. Mul on väga hea kodu ja armastav perenaine Eva.

Tervitusi Mamsu- Mimmult.

Endiselt perenaiselt: "Ma armastan Mamsut väga sest ta on hea, tubli, ilus ja armas kiisuke, kes on mulle ülimalt kallis". Eva, suured, suured tänud, et võtsid minu armsa ja kalli Mamsu enda pereliikmeks. Tänan, et sa armastad teda ja hoolitsed tema eest ülimalt hästi!

...tagasi