Cavalier king charles
spaniel on üks Inglismaa vanimaid koeratõuge ja erinevalt teistest spanjelitest,
keda kasutati jahikoertena, peeti neid aadlilossides ja
kuningakojas seltsikoertena. Sajandite vältel eemaldusid kääbusspanjelid järjest
enam oma jahispanjeleist esivanemaist ja muutusid täielikult aristokraatia ja
luksuse sümboliks. Paljud kuulsad kunstnikud (van Dyck, Watteau, Landseer, Tizian jt.) on oma
maalidel kujutanud kääbusspanjeleid, mis näitab, et neid koeri hinnati kõrgelt. Tõug on oma nime saanud Inglise kuningate Charles I (1600-1649) ja tema poja
Charles II (1630-1685) järgi Eriti Charles II oli kääbusspanjelite andunud pooldaja, alati olevat ta olnud ümbritsetud väikestest spanjelitest, keda
koheldi kui kuningliku perekonna liikmeid, nad saatsid teda kõikjal - pidulikel
vastuvõttudel, parlamendis ja isegi kirikus. Kroonikud kirjutavad, et kuningas
veetis suurema osa ajast koerte seltsis ja jättis sellepärast tihti riigiasjad
hooletusse. Et oma lemmikuile kuninglikku staatust anda, andis Charles II välja seaduse,
mille järgi kääbusspanjeleil oli vaba pääs kõigisse kuningriigi avalikesse
hoonetesse, sealhulgas parlamenti ja kirikuisse. Kääbusspanjelid olid paljude
teistegi kroonitud peade, näiteks James II, Henry VIII, Elisabeth I, Charles I
ja Maria Stuarti lemmikuiks. Ka keskaegse Itaalia, Prantsusmaa ja Hollandi
kõrgaadli seas olid nad väga hinnatud. Kääbusspanjelid olid tol ajal omamoodi
staatussümboleiks. Ükski salong polnud piisavalt peen, kui seal ei lesinud
patjadel mõned väikesed spanjelid.
Erivärvilistel kääbusspanjelitel olid oma ajaloolised nimetused: kolmevärvilisi
nimetati prints charles spanjeliteks; musti pruunide märkidega king charles
spanjeliteks ja punaseid rubydeks. Puna-valgeid kääbusspanjeleid nimetati
blenheim spanjeleiks. Nimetus pärineb 18. sajandist, samuti hinnatav täpp
blenheimide pealael, millega on seotud järgmine legend: 1704. aastal toimus
Blenheimi lähedal lahing, mida juhtis sir Winston Churhilli esivanem John
Churhill, kes oli Malborough 1. hertsog ning Inglise armee ülemjuhataja sõjas
Ludvig XIV vastu. Tema naine hertsoginna Sarah, kes abikaasa pärast väga
muretses, hoidis süles oma kutsikaid ootavat lemmikkoera ja surus nimetissõrmega
tema pealage. Kõik kutsikad sündisid täpiga pealael ja see märk iseloomustab
blenheim spanjeleid tänapäevalgi ja on kõrgelt hinnatud. John Churhill võitis
lahingu ja sai kuninganna Annalt kingiks lossi ja maavalduse Oxfordi lähedal.
Võidetud lahingu auks nimetas ta lossi Blenheim Palace`ks ja tegeles seal kogu
elu punavalgete spanjelite kasvatamisega. Kõrgaadli
pühendumine oma lemmikspanjelitele tulenes kindlasti nende koerte iseloomust.
Pole paremat näidet nende kiindumusest ja truudusest oma peremehe vastu kui
õnnetule Sotimaa kuningannale kuulunud musta-valgekirju spanjel, kes saatis oma
perenaist tapalavale ja keeldus lahkumast surnud kuninganna juurest.
19. sajandil läks Inglismaal moodi kõik, mis oli pärit idamaadest. Moodne
seltsikoer pidi võõrapärane välja nägema, sellepärast ristati kääbusspanjeleid
mopside ja teiste Aasiast pärit kääbuskoertega, et saavutada soovitud
lamedaninalist välimust. Ristamise tulemusena saadi tõug, keda tänapäeval
tuntakse king charles spanjeli nime all. 20. sajandi alguseks oli algupärane
pikaninaline tüüp peaaegu kadunud. 1926.
aastal külastas rikas ameeriklane Roswell Eldridge Inglismaad ja Crufts`I
koertenäitust, eesmärgiga osta vanadel maalidel kujutatud kääbusspanjeleid. Oma
suureks pettumuseks ei suutnud ta selliseid koeri enam leida. Et
koerakasvatajates originaaltüübi vastu huvi äratada, pani ta välja 25
naelsterlingi suuruse preemia Crufts`I näitusel esitatavale parimale isasele ja
emasele koerale, kes kõige rohkem meenutab kääbusspanjeleid Landseeri maalilt
"King Charles spanjelid". Seda preemiat anti välja 5 aastat järjest ja see oli
tolle aja kohta tohutu summa. Juba 1927 aastal leidis preemia omaniku, kuid
võitnud koer aretuses mingit rolli ei mänginud. 1928, 1929 ja 1930 aasta
võitjast Ann Son?ist sai aga uuesti loodud vana tõu esiisa.
1928.
aastal loodi Inglise Cavalier king charles spanielite klubi, kes hakkas tegelema
algupärase kääbusspanjeli tüübi aretamisega, et eristada kaht tõugu omavahel,
lisati tõunimele sõna cavalier.
See nimetus pärineb Charles I ajast, kelle
pooldajaid sõjas Cromwelli vastu nimetati cavalierideks.
Kuni 1945. aastani
esitati neid kaht tõugu näitustel koos ja alles siis kinnitati ametlikult
cavalier king charles spanieli tõustandard.
Tänapäeval on nii Inglismaal kui
ka mujal suure populaarsuse võitnud just taasloodud vana tüüp ehk cavalier nagu
teda lühidalt nimetatakse.
...tagasi